Pilgrim Eesti keeles»
In English»
UUDISED
RAAMATUD
SOOVITUSI HINGEDEPÄEVAKS
ILMUMAS
AUTORID
SOOVITUSI, ARVUSTUSI
KUIDAS OSTA INTERNETIST?
PÜSIKLIENDI KLUBIGA LIITUMINE
KOOSTÖÖKAASLASED
KONTAKT
SEOTUD LINGID

Sinu ostukorvis:
(ostukorv on tühi)

ARVUSTUS: Airman. Taevas sündinud poiss

11.12.2009 | ARVUSTUS: Guruks olemise keerukusest | ARVUSTUS: Igal nohikul on lootust | LUGEMISSOOVITUS: Bruce Lipton "Uskumused ja bioloogia" | Raamat kui toetav ja arendav suunanäitaja | Nüüdisteadus pluss iidne tunnetus | KAS VÕITJA ON ÜKSI? | Arvustus: OSHO "Julgus" | ARVUSTUS: Koduleivaraamat - ahjusoe ja leivalõhnaline | ARVUSTUS: Airman. Taevas sündinud poiss | ARVUSTUS: Unistused reaalsuseks? Jah, see on võimalik, kuid valik saan vaid mina ise teha! | SOOVITUS: INGRID. Ingrid Bergmani biograafia | ARVUSTUS: Jim Ollinovski "Aeroplaan esimesest pilgust" | SOOVITUS: Õnne Feng Shui (Vahur Kersna) | ARVUSTUS: Luule, mida enam ei tehta | ARVUSTUS: Raamat Siiditee Tuurist 2007 | ARVUSTUS: Väga hea elulooraamat Ingrid Bergmanist | ARVUSTUS: Tarkusesuled (Jaan Tooming) | VARES, PROTSENDID JA TOOMAS PAUL | Seitse sabasulge ("tavainimene") | ARVAMUS: Taltsutatud ja metsik teoloogia | ARVAMUS: Uskmatu Toomas ja inimeseloom | Kirjanik Krister Kivi soovitab - Valik | Meeleparandus (Sandra Jõgeva) | Teekond soovitud armastuseni. Soovitab Katrin Saali Saul, psühhoterapeut | Aivar Haller soovitab: Jon Huntsman "Võitjad sohki ei tee" | ,,Ajupesu" demagoogia ja inimeste mõjutamine eile ja täna. | Leelo Laurits: "Elu keel. DNA ja personaalmeditsiini revolutsioon" | Andres Tamm: Minu teejuht - "Sissejuhatus meditatsiooni | ARVUSTUS: Mikk Sarv kirjutas raamatu sõna jõust | Arvustus: Sõna võti on võim (Mari Klein) | Soovitus: Raamat, mis liigutab südant ja annab lootust | Arvustus: Valge ja rõõmus tädi

ARVUSTUS:  Airman. Taevas sündinud poiss
Autor:  Agur Karukäpp
Allikas: www.raamatumaailm.ee

Eoin Colfer on Iiri kirjanik, kes on praeguseks kirjutanud palju noorteromaane. Tema seni tuntuim teos eestlaste jaoks on ilmselt "Artemis Fowl". See on Colferile laialdast tuntust toonud menusarja esimene raamat, mis on ka eesti keelde tõlgitud. Pean ütlema, et mulle endale Artemise raamat suuremat lugemiselamust ei pakkunud ega jäänud ka meelde autori nimi. Seetõttu asusin Airmani lugema nö. puhta lehena.


Esialgu, raamatut kätte võttes, pelutasid mind mitmed kujunduslikud elemendid. Näiteks kaanepilt, mis kujutab justkui tänapäevast Ikarost, ei jätnud eriti asjalikku muljet. Ja peab ette rutates ka ütlema, et ta omab raamatu sisuga vaid väga kauget ja üldist seost. Raamatu enda tegevus toimub aastatel 1878 kuni 1895, mil kindlasti ei kantud kaanepildi kangelasel seljas olevat riietust ning ka lennumasinad, mida teoses kirjeldatakse ei ole säärased futuristlikud-fantastilised, vaid päris ehtsad oma ajastu lapsed, säärased, mida, erinevalt kunstniku kujutatud sulgedega imemasinast, võis tõepoolest lendamas näha. Seepärast ei tasu kaanepildile väga suurt tähelepanu pöörata. Lugeja, kes seda teeb, alustab lugemist ehk veidi valede eeldustega, oodates raamatust seda, mida sealt ei tule ning viimane tõik võib saadavat lugemiselamust mõnevõrra rikkuda. Küll aga on kujunduses kasutatud värvivalik minu meelest väga hea leid, pilkupüüdev ja kätte võtma sundiv. Teiste raamatute seast paistab ta väga hästi silma, nagu lapike heledat taevast mornida pilvede vahelt.

Eraldi tahaksin mainida ka tagakaant. Noore tõlkija poolt kirjutatud loo lühida tutvustuse alt leiame kahe veel noorema lugeja arvamuseavalduse. See on tegelikult väga huvitav ja vaheldust pakkuv lähenemine, et raamatu kohta ei toodud lõike juhtivatest välismaa ajalehe-arvustustest, vaid noorteromaani kommenteerisid noored. Ka tõlkija nooruse väljatoomine sobis sellesse konteksti nagu rusikas silmaauku. Teiselt ei saa jätta ütlemata, et just tõlkija ja arvustajate noorus sunnib vanemat kui 20-aastast lugejat ka veidi ettevaatlikuks. Sest see, mis on hea 12-aastasele poisile, ei pruugi olla hea 25-aastasele. Kuid kuna raamatu sihtgrupp on siiski ilmselt pigem teismelised, võib väljaandja psühholoogia tundmist kiita – noor usaldab pigem ikkagi teist noort, mitte võõrast autoriteeti. Herald Tribune kiitus mõjunuks mõnele noorlugejale ehk isegi eemalepeletavalt. Oleks hakanud toimima kooli kohustusliku kirjanduse efekt – kui õpetaja soovitab, siis ilmselt on igav.

Minnes siit raamatu sisu juurde, siis ühinen paljuski tagakaanelt leitud arvamustega, eriti Alexander Lindmäega, kes leidis, et kõnekäänd „alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama“ on loo iseloomustamiseks igati hea. Nii see tõepoolest on. Ehk segas mind lugema asudes kaanepildi kaasaja poiss, kuid esialgu oli üsna raske end maailma ja selle atmosfääri sisse elada. Autor ei teinud ka omapoolseid pingutusi, et ajastut ja selle adumist kuidagimoodi lihtsustada. Kirjeldused olid minimaalsed, lava visandati valmis ja tegevus läks lahti - peaaegu nagu modernses teatris – sulle näidatakse ainult näitlejaid, koha, kus tegevus toimub, pead ise juurde mõtlema.

Ilmselt on asi selles, et ka autor ise ei olnud selles maailmas ja ajas kodus. Igatahes, mida edasi, seda enam niimoodi tundus. Sest kuidas seletada seda, et sõdurite relvastuses olid ühesuguse iseenesestmõistetavusega nii rõngassärgid kui kuulipildujad, kahekäemõõgad ja kuuelasulised revolvrid. Et revolvrikuul ei läbinud mõne sammu pealt rõngassärki, ega vigastanud selle kandjat vähimalgi määral, samas kui sama vahemaa pealt heidetud mõõk läbistas sellesama särgi nagu paberikoti.

Kahe kõige suurema puudusena peabki autorile ette heitma kirjelduste liigset pealiskaudsust või lausa puudumist, mis raskendavad tunnetada seda maailma, milles tema tegelased askeldavad, ja teiseks, ma julgen öelda, materjali, millest ta kirjutab, vähest tundmist, mis muutis tegevuse paiguti usutamatuks. Ilmselt seepärast ongi mees jäänud kirjutama noortele, et nemad ei ole nii karmid kriitikud sääraste vigade suhtes, kui irisema kippuvad täiskasvanud.

Kuid kõigest eeltoodud puudustest hoolimata on Airman hästi õnnestunud poisteromaan. Kui alguse rabedusest üle saada, siis jagub kärtsu ja mürtsu, ning värvikaid tegelasi kuni lõpuni välja. Ka siin ei saa jätta juhtimast tähelepanu sellele, et psühholoogilist sügavust ja usutavust neil värvikatel tegelastel ei ole. Nende hinge-ellu eriti ei süüvita ning ajuti käituvad nad oma tausta arvestades lausa kummaliselt, kuid ehk see just annabki Airmanile säärase muidu suhteliselt etteaimatava loo juurde piisavalt üllatuslikke momente, mis paneb põnevusehuvilist lugejat lehti pöörama. Ehk just too veidi vaba ümberkäimine nii tegelaste kui ajuti uskumatuks kätte minevate sündmustega(siiski veel absurdi jõudmata), ongi üheks põhjuseks, miks Douglas Adamsi lesk kiitis heaks just Colferi kanditatuuri, kui oli vaja leida Adamsi „Pöidlaküüdi teejuhi“ seeria jätkajat. Ka huumoriga ei tohiks probleeme tekkida - Coelferi Airmani tegelased armastavad, nagu moodsale põnevusele iseloomulik, aeg-ajalt tõsistes situatsioonides tunnete väljendamise asemel „kildu rebida“.

Kui peaksin hindama raamatut viie-palli süsteemis, siis paneksin talle tugeva nelja. See raamat on eelkõige nooretele suunatud põnevusromaan ja sellena õigustab ta ennast täiesti. Need mõned silma kriipima jäänud vead on rohkem kosmeetilist laadi ning lõppkokkuvõttes ei sega nad jälgimast huvitavat lugu selle pingelise lõpuni välja. Või nagu Georg Vooglaid tagakaanel ütles: …ja ega ma saanudki seda enne käest panna, kui raamat läbi.

Kirjastuse Pilgrim
raamatute TOP

1 - Vaikuse hääl
2 - Dr Levini tervisenõuanded

3 - ESTONIA inimesed

 

 Veel .....

***

SEOTUD LINGID:

ALKEEMIA.EE
MUUSA.EU
 
 

****

 

Kingiideid:

 

SUUR GATSBY


Hind: 17,50 €

 

HOMMIKUEINE TIFFANY JUURES


Hind: 17 €
 

ELUTARKUS


Hind:  21 €

 


mikare.net